Rannalapse Kool on kodulähedase hariduse mudel, mis ühendab riikliku õppekava, Kihelkonna piirkonna looduse, rannikukultuuri, kogukonna teadmised ja praktilise õppe.
Rannalapse Kool ei tähenda riiklikust õppekavast eraldumist. Vastupidi — see on viis, kuidas põhikooli riikliku õppekava eesmärke saavutada lapse jaoks tähenduslikumas, liikumist toetavas, kogukonnaga seotud ja elulises õppekeskkonnas.
Kooli eripära on see, et õppimine toimub lisaks klassiruumile ka rannas, metsas, sadamas, külakeskkonnas, muuseumis, rahvuspargi maastikel, kogukonna inimeste juures ja praktilistes tegevustes.
Visioon
Rannalapse Kool kasvatab uudishimulikke, tegusaid, hoolivaid ja oma kodukohaga seotud lapsi, kes tunnevad loodust, merd ja kogukonda ning oskavad õpitut päriselus kasutada.
Kooli lõpetanud laps:
- oskab õppida nii klassiruumis kui looduses;
- tunneb oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuuri;
- mõistab inimese ja keskkonna seoseid;
- oskab teha koostööd eri vanuses laste ja täiskasvanutega;
- liigub palju ja hoiab oma tervist;
- julgeb küsida, uurida, katsetada ja oma tööd esitleda;
- väärtustab kodukohta, kuid on avatud maailmale;
- omandab riiklikus õppekavas ette nähtud teadmised, oskused ja hoiakud.
Põhimõte
Õpime riikliku õppekava järgi, aga kasutame Kihelkonna piirkonda õppekeskkonnana.
- Eesti keelt õpitakse kohalike lugude, intervjuude, pärimuse ja loodustekstide kaudu
- Matemaatikat õpitakse mõõtes, kaardistades, arvutades ja andmeid kogudes
- Loodusõpetust õpitakse vahetus keskkonnas — rannas, metsas, niidul ja mere ääres
- Kunsti ja käsitööd seotakse kohalike materjalide, looduse ja praktiliste töödega
- Liikumisõpetus toimub matkates, orienteerudes, mängides ja mereäärset keskkonda kasutades
- Digipädevust arendatakse andmete kogumise, pildistamise, kaardistamise ja esitluste kaudu
Kolm sammast
Loodus kui õpiruum
Õppimine ei piirdu õppekäikudega, vaid osa õppest toimub regulaarselt väljas: rannas ja merel, Abaja sadamas, Vilsandi rahvuspargi maastikel, metsades ja puisniitudel, kooliaias ja kohalike taludes.
Laps ei õpi loodusest ainult raamatust, vaid kogeb, vaatleb, mõõdab ja mõtestab seda ise.
Kogukond kui õppepartner
Kohalikud inimesed rikastavad õpet päriselulise kogemusega: kalurid, looduskaitsjad, käsitöölised, ettevõtjad, lapsevanemad, vanavanemad, kohaliku ajaloo tundjad, päästjad ja merepäästjad.
Teadmised ei asu ainult õpikus, vaid ka inimeste kogemustes, töödes ja lugudes.
Praktiline ja lõimitud õpe
Projektõpe, üldõpetus, õuesõpe ja uurimuslik õpe. Üks teema ühendab mitut õppeainet. Näiteks “Meri meie kõrval” lõimib eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse, kunsti ja liikumise.
Laps näeb tervikut, mitte lahtirebitud aineid.
Õppeteemad klassiti
1. klass — Mina, kodu ja lähiümbrus
Turvaline koolitee, aastaajad, pere ja kogukond, liikumine ja mäng.
Näidisprojekt: “Minu koolitee” — laps joonistab, mõõdab ja esitleb oma kooliteed.
2. klass — Mets, rand ja aasta ring
Kohalikud taimed ja loomad, ilmavaatlus, aastaajalised muutused.
Näidisprojekt: “Aasta Kihelkonna looduses” — klassi looduskalender vaatlustest ja fotodest.
3. klass — Kogukond ja pärand
Kihelkonna lood ja ajalugu, kohalikud ametid, intervjuud kogukonna inimestega.
Näidisprojekt: “Meie inimesed, meie lood” — intervjuud, lugude kogumik ja näitus.
4. klass — Meri, mõõtmine ja uurimine
Meri kui elukeskkond, ilm ja tuul, kaardid ja vahemaad, ohutus mere ääres.
Näidisprojekt: “Mereilma päevik” — ilmaandmed, tabelid ja loodusteaduslikud seosed.
5. klass — Elurikkus ja inimene
Kohalikud elupaigad, kaitsealad, keskkonnahoid, praktilised uurimistööd.
Näidisprojekt: “Meie ranniku elurikkus” — elupaiga uurimine ja soovitused selle hoidmiseks.
6. klass — Kodukoht, vastutus ja tulevik
Kogukonna areng, ettevõtlikkus, säästlik eluviis, õpilaste omaalgatus.
Näidisprojekt: “Kihelkonna 2035 — laste vaade” — laste nägemus Kihelkonna tulevikust.
Näidisnädal Rannalapse Koolis
Esmaspäev — suuna seadmine
Nädala teema, eesmärgid, sõnavara, eelteadmised.
Teisipäev — aineõppe süvendamine
Eesti keel, matemaatika, loodusõpetus tavapärases õppetöös.
Kolmapäev — õuesõppe plokk
Õppekäik, vaatlus, mõõtmine, intervjuu, praktiline töö.
Neljapäev — mõtestamine
Kirjutamine, arvutamine, tabelid, arutelu, rühmatöö.
Reede — kokkuvõte
Õpimapp, refleksioon, esitlus, ühine arutelu ja järgmise sammu kavandamine.
Hindamine
Rannalapse Koolis toetab hindamine õppimist, mitte ainult ei kontrolli tulemust. Kasutatakse kujundavat hindamist, õpimappi, vaatluslehti, projektitöö hindamismudeleid, enesehindamist ja õpetaja kirjeldavat tagasisidet.
Tugisüsteem
Väike ja kogukondlik kool pakub rahulikumat õpikeskkonda. Tugisüsteem hõlmab logopeediat, eripedagoogikat, psühholoogilist nõustamist, individuaalseid õpiteid, väiksemaid rühmi ja koostööd lapsevanematega.
Rannalapse Kool ei tohiks tugineda ainult ideele, et “väike kool aitab ise”. Väikese kooli eelis tuleb muuta teadlikuks süsteemiks.
Partnerid
- Kihelkonna kogukond
- Lapsevanemad ja vanavanemad
- Saaremaa vald
- Kihelkonna raamatukogu
- Vilsandi rahvuspark
- Keskkonnaamet ja RMK
- Kohalikud ettevõtjad
- Abaja sadam ja puhkeala
- Pääste ja merepääste
- Saaremaa muuseumid
- Huvikoolid ja spordikoolid
- Ülikoolid ja hariduseksperdid
Arenguetapid
Etapp 1 — kontseptsiooni kokkuleppimine: kooli eripära kirjeldamine, riikliku õppekavaga sidumine, kogukonna ressursside kaardistamine.
Etapp 2 — pilootaasta: 3–5 läbivat projekti, regulaarne õuesõpe, õpimapi süsteem, tagasiside kogumine.
Etapp 3 — õppekava täiendamine: eripära kirjutamine kooli õppekava üldosasse, ainekavade sidumine, hindamise ja ohutuse täpsustamine.
Etapp 4 — püsiv mudel: Rannalapse Kool toimib läbimõeldud koolimudelina, igal klassil oma aastateemad ja projektid.
Kokkuvõte
Rannalapse Kool on võimalus muuta Kihelkonna kodulähedane kool sisuliselt tugevamaks. Laps õpib riikliku õppekava järgi, kuid teeb seda oma kodukoha, looduse, mere, kogukonna ja praktilise kogemuse kaudu.
Rannalapse Kool võiks olla Kihelkonna vastus küsimusele, kuidas väike kool ei ole probleem, vaid võimalus.